Kaheksa aastat on möödunud viimases Daft Punki stuudioalbumi ilmumisest ja selle ajaga on palju muutunud. Bänd suutis tõusta esimese kolme kauamängiva toel vaikselt absoluutsesse mainstream-muusika tippu. Daft Punki sämplisid Kanye West, Jazmine Sullivan, isegi boybändid, mehi sai näha ning nende muusika kõlas taustaks kultusfilmi Troni järjes. Lisaks poogitakse kõikidele muusikutele, kes kasutavad vocoderit vokaali töötlemiseks koos meloodilise ning töödeldud elektrikitarri saundiga, külge silt "daftpungilik". Sellised artistid on näiteks Vitalic või Justice.
Ja nüüd on ilmunud Daft Pungil uus album ja vaatamata teada tuntud omadustele on see aboluutselt harjumatu. Albumi üldine rahulik iseloom annab sellele hoomamatu mõõtme, sest bänd kasutab teiste professionaalsete pillimeeste abi. Muusika kõlab kohati funkilt, jazzilikult, tunda on annus hause'i ja kindlasti diskot. Nii mõnigi klahvi- ja bassisoolo viib mõtted Bangalterilt ja Homen-Christolt eemale kuni kõike hõlmav süntesaator jälle kuulaja maa peale tagasi toob. Vahel on selle üle hea meel, vahel mitte.
Random Access Memories on imeline kuulamine ja tõsine verstapost elektroonilises muusikas, sest midagi sarnast suurte plaadifirmade alt ei oskagi kõrvutamiseks tuua. Ja tundub, et Justice ei teegi enam nii daftpungilikku muusikat. Daft Punk on hakkama saanud piire nihutava ja seni parima albumiga oma muusikalises karjääris.
4,15
allmusic
4,15
allmusic
No comments:
Post a Comment