Basement Jaxx - Remedy (popp)

Elektroonilise tantsumuusika? Elektrooniline alternatiivne tantsumuusika? Poppmuusika?  Alternatiivne elektrooniline muusika? 

Selget vastust vist ei olegi. Aga üks asi on kindel- see plaat on lihtsalt vapustav! Ei ole mingit mõtet arutleda ja kaaluda siinseid tugevaid või nõrku külgi. Kõik on tugev, kõik on eriline. Laitmatu album.

5/5

Soovitan: U Can’t Stop Me, Always Be There, Same Old Show, Bingo Bango. 

allmusic

Don't Give Up

Basement Jaxx - Rooty (popp)

Rooty on poppmuusika seisukohalt väga erandlik plaat. See on erandlik isegi Basement Jaxxi kohta, sest sellist muusikat ei teinud need kaks inglast enne, ega ole teinud ka pärast seda üllitist.

Rooty on ehe sünt-popp. Meloodiline ja rütmikas, kaasahaarav ja lõbus, kuid siiski piisavalt jaxxilik, et see ei kuuluks iga mainstreami austaja menüüsse. 

Plaat on lühike ja kliiniliselt puhas. Seepärast ei meeldinud see mulle 2001. aastal, kuid muutub aastast aastasse paremaks nagu kvaliteetne vein. Ja see on käesoleva plaadi suurim pluss koos “Romeo” ja raadiohitiga “Where’s Your Head At.” 

Esimene bänd minu nimekirjas, kes saab täistabamuse kahel korral. Palju õnne! 

5/5

allmusic

Romeo

Where's Your Head At

Squarepusher - Do You Know Squarepusher (drill’n’bass)

Tänu käesoleva minialbumi nimiloole tekkis huvi tutvuda Squarepusheri loominguga. Irooniline, vaadates kogumiku nime. 

Midagi ülevat siit ei leia. On huvitav hip-hop tõlgendus “F-Train”. Ülitehniline ja robotlik drill’n’bass “Kill Robok”. Sirgjoonelise bassiga, rõõmus ja kiire “Anstromm-Feck 4”. Ja alati hea kuulata “Love Will Tear Us Apart”, mille taasesitamine originaaliga üks-ühele on täiesti arusaamatu.

3.5/5

Soovitan: Do You Know Squarepusher.

allmusic

Paul McCartney - Chaos And Creation In The Backyard (popp-rokk)

Raske on mõista kuidas saab üks mees kolmkümmend aastat jutti ikka ja jälle niivõrd head muusikat luua. McCartney looming vajab veidi süvenemist ning helide lihtsus ja voolavus haaravad kuulaja kenasti enese rüppe. Minuga on sedasi juhtunud korduvalt ja see on puhas nauding.

Aitäh, Paulile, et ta poppmuusika lippu kõrgel hoiab, ja lõpetab albumi nagu ühele õigele biitlile omane- kraftwergilikult.

4.5/5

Soovitan: How Kind of You, This Never Happened Before.

allmusic

Jenny Wren

Ween - Pure Guava (eksperimentaalne rokk)

Kui “God, Ween, Satan” oli kahe geniaalse puberteedi panus pungimaailma, siis “Pure Guava” viib meid muusikaliselt veelgi kummalisemasse keskkonda- popp “Sarah”, rokk “Don’t Get Close”, peaaegu-punk “Touch My Tooter”, elektroonika “Reggaejunkiejew”, ja see imeline noize palas Mourning Glory. Võrreldes debüütalbumiga nihkume suhteliselt kaugemale pungist. Nüüd on põhiliseks relvaks muusika, mitte ei tulistata nii palju verbaalselt. Siiski on sõnadel oma koht olemas ja välja on need mõeldud suitsuses ruumis, esitatud peale korraliku mahvi sissetõmbamist ühe jutiga, kuni viimane hapnikumolekul on kopsudest lahkunud.

Ween on kahtlemata kõige omapärasem ja julgem bänd, kes suudab jääda katsetamisega stiilseks ja ehedaks.

4/5

allmusic

Big Jilm

Squarepusher - Hard Normal Daddy (drill’n’bass)

Ruudutõukaja oli esimene katsetaja, kes arendas megakiire rütmisektsiooni nauditavaks muusikaks. Paralleelselt tegelesid samal maastikul ka Mu-ziq ja AFX (happy hard-core`i ei taha siia alla üldse lisada), kuid igatahes jäi neil komponeerimise oskusest veidi puudu. Ei taha väita, et eelmainitutel probleeme musikaalsusega oli, aga Squarepusher tundub omavat muusikalist haridust. Mind petab igatahes ära.

HND ei ole ainult drill’n’bass, siin on lahedad harmooniad, supercoolid bassikäigud ja teemaarengud.

HND peal on “Rustic Raver”, “Male Pill Part 13”, mis on nii erilised palad, et paratamatult varjavad Paradinase ja Jamesi parimadki palad d’n’b-i vallast 90-ndate teisest poolest.

Uskumatult stiilne muusika, mis vaatamata kümnetele helidele ja efektidele sekundis, ei tekita kordagi ülepingutatuse tunnet. Jah, stiilne on õige sõna.

4/5

Soovitan: Ez Boogie, Fat Controller, Vic Avid.

allmusic

Massive Attack - Mezzanine (trip-hop)

Harva saab kuulata albumit nii ilusat, kui seda on Mezzanine. Seekord ei saa rääkida elektroonilise muusika liigsest helipuhtusest või tuntavast MIDI-klotside tõstmisest ja sellega kaasnevast kandilisusest. Kõik on nii viimase piirini viimistletud ja paigas. Erandlik on käesoleva plaadi puhul aga tehnilise täiuslikkuse seljavõit emotsionaalse naudingu üle. Kuigi süda iga pala peale ei vappu, siis kõlab kõik siin enneolematult hästi.

“Teardrop” on lihtsalt vastupandamatu,  “Exchange” variatsioonid kütkestavad, ja “Group Four” nii võimas ... võimas.

1998. aastal ilmunud plaat on silmapaistvaim produktsioon arvutimuusikas, millest paremat on isegi teoreetiliselt raske ette kujutada.

5/5

allmusic

Teardrop

Angel

U 96 - Das Boot (techno)

Lapsepõlve mälestused on üks asi, teine aga fakt, et Das Boot on päris emotsioonitu album. Eriti arvestades selle perioodi elektroonilise muusika tegelikku taset. U 96 on siin veel masinlikum kui Kraftwerk aastaid varem, rääkimata muusikalise komponeerimise puudumisest, mis Jõujaama meestel väga filigraanne oli. 

Das Boot on halb plaat.

2.5/5

Soovitan: Sonar Sequences.

allmusic

Das Boot

Armand Van Helden - Killing Puritans (tantsumuusika)

Killing Puritans on mitmetahuline ja ettearvamatu. Pikad lood ketravad teemat seni, kuni helid meeldima hakkavad. Basstrumm lööb tihti igale löögile nagu klubimuusikale kohane. Üldjuhul mažoorne. Ideed viitavad suurele potentsiaalile. Lärmil on oma koht nendes popplugudes. Hoomamatu heliteos.

4/5

Soovitan: Little Black Spiders, Conscience.

allmusic

Full Moon

Galaktlan - Constance (IDM)

Ma loodan, et keegi ei ole nii julge, et öelda Galaktlani plaadi kohta koledaid terimineid eesotsas sõnadeühendiga indie elektroonika. Aga mis muusikat Constance täpselt sisaldab ei oska ma isegi öelda. Igatahes on tegemist kosmiliste helide kogumiga, mis on kuramuse hea. Paneb vanduma ja rõõmu tundma ühest parimast heliteosest, mis väikese Eesti pinnal valmistatud. Soovitaksin seda kindlasti oma marslastest sõpradele.

5/5

Kindralmidi

Sünnipäev

Fatboy Slim Halfway Between The Gutter And The Stars (popp)

Pakspoiss Kõhn kaotas enamik oma esimese albumi võlust, kui valas purki käesolevat. Muusika on loomulikult artisti nägu, kuid suure vokaalide sämplimise varjus on kandiliseks muutunud kogu tervik. Lisaks sellele on kesisemad ka ideed, sest potentsiaali on neist lugudest rakse leida. 

Siiski on kohustuslikult head ja kaasakiskuvad lood peal. Siinkohal tõstaks esile Macy Gray vokaali palas “Demons”, mis teeb sellest võibolla, et omanäoliseima loo Slimi diskograafias. Siiski ei piisa sellest ühe parima elektroonilise poppalbumi ilmutaja naha päästmiseks. You've Come a Long Way, Baby'iga sai latt kõrgele tõstetud teistele, ja liialt Fatboy Slimi enda jaokski.

3/5

Soovitan: Talking About My Baby, Drop The Hate.

allmusic

Demons

Tehnoloogiline Päike - Kõige Pikem Päev (indie elektroonika)

Tehnoloogiline Päike viljeleb kosmilist goa-trance’i, mida on vürtsitatud idamaise leelotamisega. Aeglase arenguga ja südamest purskuvate lühikeste sõnumite idee on hea, kuid see ei kanna nii pikkade palade puhul välja. Erandiks on “Lapsepõlv jääb igavesti meelde”, kuid ka siin on päästjaks meeletult pikk sissejuhatus ning areng kulminatsioonini. 

Omamoodi huvitav on masterduses nii väheste, kuid korduma kippuvate sõnade domineerimine suhtes ülejäänud muusikaga. See on risti ja vastupidine Eplikule, kes annab tihti verbaalselt palju rohkem edasi, aga sõnad kaovad helimassi.

Kõige Pikem Päev on näide plaadist, mida oleks võinud lindistada kinos Kosmos, sest selline heli puhtus ei luba käsolevat lindistust üle kolme korra kuulata.

3/5

Soovitan: Raadio Berliin.

Aphex Twin - On Remixes (IDM)

Sellise pisikese remikside kogumiku olin jõudnud juba aastatega unustada, aga õnneks on olemas loll vanem vend, kes asju meelde tuletab. 

Ma ei usu põhimõtteliselt, et kostuv muusika on aastast 1993, aga kui plaadil nii kirjas, siis pole mõtet vastu vaielda.

Paistab, et elektroonilises laiatarbemuusikas tehti juba 80-ndatel kõik ära. Alates energilisest drill’n’bassist ja technost, lõpetades sämplipõhise müra-sümfooniaga.

“On” paistab silma juba originaalina, kuid siinsed töötlused annavad igaüks oma panuse selle teada ja tuntud meloodia teistele tahkudele. Eriti M-ziq, kelle käe all muutub pala “paradinaselikult” technolikuks. Rääkimata muidugi tundmatust artistist (ma ei imestaks, kui see on tegelikult Richard James ise) nimega 28, kes pöörab kõik totaalselt pea peale. 

See on hea plaat.

4/5

Soovitan: On - M-ziq Mix

allmusic

Critical - Beat Physics (d’n’b)

Ajal, mil Lasnamäe paneelmajade seintele veel Panazea ei kirjutatud, tegi Critical d’n’b-i, mis oli kõike muud kui originaalne. Erinevalt muust Euroopast kõlab Beat Physics erilise “klotsimuusikana” (st. et sämpleid tõstetakse Fruity Loopsis paika matemaatilise korrektsusega) ning see elutu tulemus on kõike muud kui nauditav. 

Tegelikult ei ole selle albumi keskpärasuses üldse süüdi Critical. Tema on kangelane, kes julges katsetada ning jättis sellega korraliku jälje siinse d’n’b maastikule. Küll on ta  süüdi igavates vokaalsämplites, mille sisu ei oma absoluutselt mitte mingit mõtet. Ta on süüdi selles, et palad on pikad ja igavad. Aga ikkagi on hea meel, et ta 1999. aastal vähemalt Paliveres suurt elevust tekitas ja noori kodumaa muusika kõrgest tasemest uhkust pani tundma.

3/5

Soovitan: Intro, Whatevaman (Probe Mix), Word Up (Supreme RMX), Outro.

Frederic Galliano - Espaces Baroques (eksperimentaalne techno)

Siin ei ole palju kommenteerida, piisab vaid kuulata imelist pala nimega Plis Infinis No. 2.

4/5

Soovitan: No. 3

allmusic

Aphex Twin - I Care Because You Do (IDM)

ICBYD on eriline minoorne monstrum, mis oli, on ja jääb minu üheks absoluutseks lemmikuks elektroonilises muusikas. AFX on siin ebaloomulikult sirgjooneline, ülimalt siiras ja vaoshoitud ning kõige tähtsam- meloodiline. 

Ajuvaba, et käesoleva plaat ilmus 1995. aastal. See ei ole aegunud karvavõrdki. Ja kui tunnistada, et aastateks on AFX unarusse jäänud, siis seda plaati kuulates meenub jälle lihtne fakt ja tõdemus, et Richard on kuningas. Ja see ei ole unetusest tekkinud emotsioonipurse vaid fakt.

4.5/5

Soovitan: Alberto Balsam, Next Heap With.

allmusic

Ventolin