Ajal, mil Lasnamäe paneelmajade seintele veel Panazea ei kirjutatud, tegi Critical d’n’b-i, mis oli kõike muud kui originaalne. Erinevalt muust Euroopast kõlab Beat Physics erilise “klotsimuusikana” (st. et sämpleid tõstetakse Fruity Loopsis paika matemaatilise korrektsusega) ning see elutu tulemus on kõike muud kui nauditav.
Tegelikult ei ole selle albumi keskpärasuses üldse süüdi Critical. Tema on kangelane, kes julges katsetada ning jättis sellega korraliku jälje siinse d’n’b maastikule. Küll on ta süüdi igavates vokaalsämplites, mille sisu ei oma absoluutselt mitte mingit mõtet. Ta on süüdi selles, et palad on pikad ja igavad. Aga ikkagi on hea meel, et ta 1999. aastal vähemalt Paliveres suurt elevust tekitas ja noori kodumaa muusika kõrgest tasemest uhkust pani tundma.
3/5
Soovitan: Intro, Whatevaman (Probe Mix), Word Up (Supreme RMX), Outro.
hea arvustus!
ReplyDelete