Antony Hegarty on vokalist, kes Scott Walkeri, Lennoni, Morrisoni ja Yorke'i kõrval hetkega mu südame on võitnud. Tema vokaalne vibraato toob külmavärinad ihule iga kuulamisega ja seda hindan ma kindlasti positiivseks ilminguks.
Antony loomingu stiili ei ole mõtet määratleda- kohati kergema vokaalse popi poole kalduv, siis stiilselt ja tagasihoidlikult sämpliv ja järgmisel hetkel Björkiga koos duetti laulev ... justkui ümiseks keegi Eluviumi muusikale ... lugude tase on kõrge, ja kolmveerand tundi mööduvad hetkega.
Meeliülendavalt kaunis klaveri, keelpillide ja laulja sümbioos, mis paneb imestama, kui vähe on tegelikult vaja, et luua meeltülendavat muusikat.
Üldiseks informatsiooniks nii palju, et käesoleva plaadi leidsin ma Chalice'i ehk Jarek-poisi usutlusest Postimehele, kus nimetas selle 2009-nda aasta parimaks albumiks. Ma peaaegu nõustun temaga.
No comments:
Post a Comment