Queen - A Night At The Opera

Ilmunud 1975

Öö ooperis möödub teatraalselt ning kiiresti nagu pikselöök. Juba esimeses loos on kuulda vokalisti isikupära, teises beatles-likku huumorit, siis lauldakse juba armastusest autode vastu ja ... retk on vaheldusrikas ning suurepärane kuulamine kõigile, kellele meeldib peene huumoriga vürtsitatud kvaliteetne pop-rokk. 

Tõdeda tuleb, et siinne muusika on kohati isegi liialt vaheldurikas ning ei suuda terve loo vältel ühtselt meeli erutavat pinget hoida. Aga nii avaloo, "You're My Best Friend"või "'39" ja "Seaside Rendezvous" puhul ei olegi see muretsemist väärt- need lood on hea kuulamine ikkagi. "Love Of My Life" on homofoobidele keelatud, kuid nagu ma juba ennist Queeni kohta mainisin, siis seda bändi ümbritsevat mulli ei tasu lõhkuda, piisama peaks ainult imetlemisest. Ja mis siin ikka rääkida imetlemisest, kui kuulad plaati, millel on Bohemian Rhapsody.

Soovitan: Death On Two Legs ; The Prophet's Song ; Good Company ; Bohemian Rhapsody.

4,5/5

allmusic

Queen - Sheer Heart Attack (rokk)

Ilmunud 1974

Queeni ümber puhutud mull on suur ja sisaldab igasuguse alatooniga vahtu, millele siinkohal ei taha ridu kulutada. Sheer Heart Attack on selline album, mille puhul keskenduksin kogu tähelepanu pigem suurepärasele lugude komponeerimisele, vapustavale Brian May kitarrimängule ja Freddie uskumatult vaheldurikkale häälele, mille hoomamiseks ei pruugi piisata kahest läbikuulamisest. Kuigi käesolevat lugude kompotti peetakse albumi "A Night at the Opera" eelmänguks, siis mõlema plaadiga tutvununa tundub mulle asi vastupidine. Pigem on Ooperiöö "Sheer Heart Attacki" lõpulugu.

Queen on aegumatu, sest ta musitreerib sinuga olevikus, mitte ei pane maha istuma ja mõtisklema möödunud aegadele, mil taevas sinisem ja lumi vähem kollane.

4,5/5

Soovitan: Tenement Funster ; Stone Cold Grazy ; Misfire ; She Makes Me.

allmusic

Madonna - True Blue (pop)

Ilmunud 1986

Madonna fenomeni mõistmiseks oli vaja kuulata päris mitu albumit, kuid nüüd on pilt koos- ta laulab inimsuhetest tehniliselt igavalt. Lisaks leidub alati konkreetne viisijupp, mida hiljem meenutada. Kõik see kokku teeb Madonnast ühekülgse mainstreami artisti, kes muutub ajaga vastavalt publikule. Kuid just vastupidine areng oleks sellise kaliibriga lauljanna puhul tervitatav. Madonna vahetab kontsertitel  lugude tagant riideid ja tirib lavale sõiduautot, aga see on kallis show ilma muusika võluta.

Kindlasti leidub siin ilmas inimesi peale minu, kes hindavad ajatust muusikast õhkuvat vahetut emotsiooni, Madonnalt seda aga ei saa.

True Blue puhul on teosega, mis sisaldab hunniku lugusid, mis võivad raadiost taustaks kõlada, kuid selle plaadi vabatahtlikuks kuulamiseks peab küll eriti nostalgiline tuju olema. Hästi tehtud hingetu pop.

3/5

allmusic

Akron Family - Set 'Em Wild, Set 'Em Free (eksperimentaalne rokk)

Ilmunud mai 2009

Folk, rokk, ambient, noize, pop jne. on need paljud erinevad stiilid ja arranžeeringud, mis moodustavad Akroni perekonna ja samas on see kõige igavam hea album peale Norah Jonesi "The Fall-i". Kõik, peale mõne eriti terava ja mällusööbiva, on olemas (isegi plaadi kujundus on erakorselt kaunis). Samas on kõik lood lahedalt komponeeritud ja kolm muusikut, kes mängivad nii klahv-, puhk- kui ka keelpille, kõlavad kohati perekonna asemel orkestrina. Plaadi masterdus on ideaalne ning ansambli ülimalt kirev muusika sulandub kenasti üheks.

Akroni kirjeldamiseks oskan paralleele tuua vaid sama erilise Architecture In Helsinki'ga, viimane suutis aga oma loomingus i-le vajaliku täpi leida. Ka siin on kohati tunda väga kõrget lendu, kuid lugude pikkus ja killustatus on muljetavaldav ning nende iva ei jõua päris ideaalselt kohale. Samas on huvitavat kuulamist palju ning kasvõi lõpulugu- Beatlesi "Let it Be" harmooniale üles ehitatud lauluke, on kokkuvõttes igati mõnus.

4/5

Soovitan: Everyone Is Quilty ; Gravelly Mountains of the Moon ; Many Ghosts ; Last Year.

allmusic

Madonna - Like a Prayer (pop)

Madonna muusika käib seinast seina. Kohati on muusika uskumatult hea ning järgmisel juba maitsetu plöga nagu sushi. Viimane võis olla vaieldav näide, kuid mulle sushi ei maitse. Sellel põhjusel on Madonnat väga raske kuulata ja nõnda paistab suuremal süvenemisel ikkagi enim silma 2000. aastal ilmunud "Music".

Mis toimub aga käesoleval plaadil ... avalugu on hitt-gospel, sellele järgneb järjekordne 80-date popp-sümbol, kolmandaks õhuline funk-elektroonika Prince'iga, kust leiame isegi ühe laheda dissonantse käigu. "Promise to Try" on kaunis ballaad, kus lauljannat saadavad klaver ja tsello. Mõned lood hiljem leiame enda eest kummalise "Dear Jessie", mis on erakordne lugu-loos, sest teemad vahetuvad linnulennult ja mängleva kergusega. "Oh Father" on komponeeritud perfektsuseni sünteesaatori ja keelpillidega ning selle laulu sõnum on artisti hingeelu paljastav ning julge.  Kuigi plaadile eksivad ära kahjuks mitu minule täiesti arusaamatut pala, siis õnneks korvab vahepealsed eksimused "Act of Contritioni" reversed vokaali efekt ja Madonna kaunis hüüd viimastel sekunditel.

Esimene terviklikum album popi kuningannalt.

3,5/5

Soovitan: Dear Jessie, Act Of Contrition.

Oh Father

 

allmusic

UNKLE - Where Did The Night Fall (eksperimentaalne rokk)

Ilmunud mai 2010

Tutvusin jaanuar 2011

Psyence Fiction kukkus Onul nii hästi välja, et hilisemad plaadid lihtsalt ei suutnud saavutatud taset hoida. Käesoleva kauamängivaga liigutakse aga uuesti heal kursil, sest muusika on lihtne, suhteliselt positiivne ja enam ei ole tunda raske loometööga kaasnevat pinget. Te ei leia siit uut "Rabbit In Your Headlightsi", küll aga neljateistkümne loo jagu keskmisest paremaid lugusid.

Üldjoontes on tegemist psühhodeelse ambientiliku rokiga, kus erinevad instrumendid moodustavad ühtse lärmaka helimassi. "Caged Bird" annab meile märku, et kuigi plaadi üldine meeleolu on rokilik, siis masinlikult peksev rütm ja elektroonilised helid koos efektidega olid, on ja jäävad üheks osaks Onu muusikas. Meeldiv on kogeda, et lugude tase tõuseb plaadi teises pooles, mis on minu kogemustele põhinedes päris harv juhus.

Siinset teksti kirjutades olen ma päris kindel, et aja möödudes avastan ma plaadilt palju uut ja huvitavat. Kuid esmapilgul on see lihtsalt üks kohustuslik kuuskümmend minutit.

Soovitan: Falling Stars ; Ablivion.

4/5

allmusic