2014. aasta oodatuimad plaadid on minu arvates käesolev Nikki Nack, Nabbuma Ruberband, St. Vincent ning Reality Show (viimane ilmumas septembri teises pooles). Saladuskatteall lisan, et need albumid on kõik naisartistidelt ja põhjus nende eelistamisele lihtne, sest nii tUnE-yArDs, Little Dragon, St. Vincent kui ka Jazmine Sullivan on viimastel aastatel pidevalt kvaliteetset poppmuusikat loonud, mis ei ole üleliia lihtne, paistab silma uute ideede ja heliliste katsetustega ning ei kuulu samas ka väga laia publiku huviorbiiti.
Nikki Nack kõlab kohati kui St. Vincent ("Find a New Way", "Real Thing", "Look Around", "Sink-O", ), Florence + The Machine ("Time of Dark"), Basement Jaxx ("Wait For a Minute") ja üllatab pidevalt. Kindlasti lisab albumile värvi kuuldemäng "Why Do We Dine on the Tots" ja pärismaalaslik leelotamine palas "Rocking Chair".
Kuna praegu püüan ma muusikat hinnata selle kaasahaaravuse ja palade kui ka lugude tervikust lähtuvalt, siis Nikki Nack on igati silmapaistev nii oma omapärasuse, helide mitmekesisuse kui ka teemade ja harmooniate tõttu.
4,20
Water Fountain
allmusic
No comments:
Post a Comment