Kendrick Lamari album kõlab nagu religioosne teadaanne ja midagi üleloomulikku kostub sellest muusikast pea igal sammul. Olgu see siis erakordselt isiklik sõnum ja julge (lausa imekspandav) lüürika või vahelõigud, vaushoitud taustad vmt. Kendricku plaat ei kaardista senitundmatut teritooriumi, kuid kostub siiski erilisena isegi tuttavate dre/ timbaland/neptunesi-suguste produktsioonidega. Kuid album on absoluutselt kogu tähelepanu väärt, mis kriitikud sellele 2012. aastal osutasid.
Soovitan: Money Trees, The Art Of Peer Pressure, Good Kid.
4,19
