Otsi blogist

Thursday, December 19, 2013

Galaktlan - Second Memory (elektrooniline muusika)


Galaktlan on 2013. aastal instrumentaalsem, industriaalsem ja igavam kui aastal 2005. Ei ole siin plaadil ühtegi halba lugu, ega ka ühtegi märkimisväärselt head. Kogumik möödub ühes emotsioonis eriliste tõusude ja mõõnadeta. Siiski on need kakskümmend üheksa minutit täis mõnusat rütmilist ambienti, mida teatud tujuga võiks lausa kiitmagi hakata. Aga Galaktlani Constance oli ja on jätkuvalt Taavi Laatsiti parim projekt, mille kõrval paistab Second Memory päris elutuna.

3,96

Soovitan: xcolust

!!! - Thr!!!er (rokk)


Warp on see plaadifirma, mis alustas kunagi tegutsemist sügava ja instrumentaalse elektroonikaga ning nüüd on neil !!!. Need mehed teevad rokki, süntesaatoritel ja elektroonikal on oma osa, kuid suhteliselt minimaalne, domineeriv on vokaal ja sõnum. Veel on nad tantsulised, meloodilised ning pungil huvitavaid teemasid, muutumata kordagi igavaks. Sellest piisab, et paista silma kõlades eriti omamoodi ja originaalselt. 2013. aasta kõige ühtlasemalt heade paladega album on Thr!!!er.

4,22

Soovitan: Even When The Water’s Gold, Except Death, Station (Meet Me at the).

allmusic
Californiyeah



Adrian Younge & Ghostface Killah - Twelve Reasons To Die (hip-hop)



Maailma tunnustatuima räppgrupi Wu-Tang Clani üks aktiivsemaid tegelasi sai seekord hakkama lausa imega. Esiteks ei ole nö. klassikaline hip-hop juba pikka aega nii hea kostunud. Teiseks hakkab selle plaadi muusika kohe elama kui "mängi" nuppu vajutada. See on lausa imeline, kuidas siin tekste esitatakse ning missugused on veel taustad?! Koostöö Adrian Younge'iga on filigraanne. Viimase muusika on sügav ja sobib Ghostface Killahile suurepäraselt.

Parimad palad kuuluvad albumi esimesse poolde. Võimas "Rise of the Black Suits" eelneb järgmisele vapustavale loole "I Declare War" ja sellele omakorda "Blood On the Cobblestones" oma suurepärase rütmi ja räpiga. Ka hilisemad tagasihoidlikud lood ei ole halvad, sest mõnus fiiling, bass, trumm ja vokaal annavad muusikale kvaliteetse tulemi ja nõnda on Twelve Reasons To Die täpselt see, mida enamik räpp-plaate pole tosina aasta jooksul suutnud olla.

4,14

Rise of the Ghostface Killah


allmusic

Saturday, December 14, 2013

Kanye West - Yeezus (hip-hop)


Kanye West on huvitav tegelane, sest tema omaduseks on varjamatult laenata teiste artistide lugudelt suurepäraseid teemasid ja neid enda muusikas kasutada. Iseenesest on see hea, sest maailma ühe kuulsaima räpparina kingib ta tähelepanu paljudele huvitavatele heliloojatele, kellest tarbijad enne midagi kuulnud ei ole. Teisalt ei avalda lihtlabane sämplimine erilist muljet, sest see tundub kerget teedpidi minek. 

Seekordne plaat on aga erinev, sest Kanye kõlab kohati justkui distortion ruudus ja tänu sellele kohandub laenatud muusika käesolevale helikeelele mitte vastupidi. Selle suurepärase muusika taga on seekord Daft Punk ja Hudson Mohawke. Plaat valmis Kanye Pariisi korteris, kus veel paljud teised kuulsused oma sõrmejälgi muusikale käisid vajutamas. Tulemus sai positiivset vastukaja kriitikutelt, kuid mitte tavakuulajatelt. Siin ei ole midagi imestada, sest kui kellegi muusika kõlab kohati hullumeelsena nagu Dizzee Rascal või kodumaine Chalice, siis see kas meeldib või mitte. 

Plaadi lõikes peab korduvalt tõdema, et kõige vastuolulisemad palad on elektroonilise maailma tippartistide abil kokku segatud ning albumi üldine meeleolu on siiski poppmuusikale ja Kanyele omane, kuid väga kuulatav. See on suur rõõm, et Kanye lõpuks oma haibile vastava plaadi tegi.

4,07

Soovitan: On Sight, I Am A God

Friday, December 6, 2013

The Foreign Exchange - Love in Flying Colours (r'n'b)


R'n'b on suurepärane muusikastiil ja The Foreign Exchange selle vaieldamatu liider, Love in Flying Colours aga bändi järjekordne meistriteos. Kohe peab mainima, et see ei ole lihtne kuulamine, sest Phonte hääl ei pruugi kõigile meeldida, albumi tehniline külg on segadusse ajavalt kirju, sõnum omab sügavat mõtet vaatamata esmamuljele jne. Kuid kui sellest läbi närida ja albumile enam kui paar mängukorda anda, siis paneb tulemus kindlasti rõõmu pärast käsi kokku lööma.

Avalugu "If I knew Then" on märgiks sellest, mis põldu siin kündma hakatakse- saksofon, brass, flööt, keelpillid, kitarrid, funki trumm on vaid osa sellest. Järgmine pomm tuleb plaadi kuuenda träki "Call It Home" näol suurepärase elektroonilise break beatiga. Palas "The Moment" katsetavad muusikud osavalt helistikega, mis vahelduvad mängleva kergusega. "Can't Turn Around" tõestab, et TFE suurimaks tugevuseks on rütm. Ja plaadi lõpulugu on lihtsalt ilus.

4,20

allmusic