Keerulise pealkirjaga Argo Valsi album on suur üllatus. Heliliselt meenutab see Tehnoloogilist Päikest, Galaktlani või muud sarnast kodumaist muusikat, kus elektroonika ja "päris pillid" saavad sinapeale. Tsihcier kõlab albumina justkui üks lugu. Nagu Sigur Rosil on traditsiooniks viia kuulaja linnutiivul üle Islandi hõljuma, siis Argoga lendame Eesti metsade ja soode kohal. Ja see tripp on ilus. Avapala trummid, Valentiinipäevalt pulmamarsile üleminek, albumi nimiloo jazzilikkus ja Sünnipäeva vaheldusrikkus on plaadi tipphetkedeks kõikide muude kaunite helide keskel. Instrumentaalne muusika ei ole pikka aega nii hästi kõlanud.
4,20
