Euroopas, USA-s, Austraalias ning arvatavasti ka mujal suurt tähelepanu pälvinud album on 2012. aasta peavoolu poppmuusika pärliks. See on selle kauamängiva nii tugevuseks kui ka nõrkuseks. Lihtsad ja meeldejäävad meloodiad ja kaunis naishääl, mis räägib peaasjalikult armastusest, muudavad plaadi kergesti omastatavaks, kuid kahjuks jääb puudu üllatustest, mis võiksid siin kostuva muusika muuta ajatuks.
Devotion on tegelikult täiesti tavaline poppmuusika, kuid seda esitatakse omalaadsel kujul, jättes kohati oma süntesaatori helidega päris 80-ndate mulje. Siia sekka veidi hip-hopi, IDM-i ja Florence + The Machine saundi ja tulemuseks ongi kriitikuid segadusse ajav seebivesi. Samas peab tunnistama, et Jessiel on õnnestunud erinevalt Jazmine Sullivani albumist Love Me Back kõik terviklikult ja kõrge tasemega ühele plaadile mahutada ja see tähendab head valge naise r’n’b-d.
Vastuoluline, kuid hea plaat.
4,12
Soovitan: Something Inside.
Wildest Moments
Running
Sweet Talk
110%
No comments:
Post a Comment