Lonerism ei kõla Perthi
küngastel kodusemalt kui Pelgulinnas või Lutsari jõusaalis. Aga
sellele mõttetule faktile vaatamata on tegemist ühe suurepärase
albumiga. Rõõmustav on kuulata nii palju kauneid meloodiaid ühel
plaadil. Tame Impala on originaalne ja eriline ning mõningane
sarnasus The Beatlesiga tuleb asetada tagaplaanile ja keskenduda vaid
Kevin Parkerle omasele kosmilisele helikeelele.
Ekseldes kuskil
akustilise ja elektroonilise muusika piirimail suudab muusik
süntesaatorid arglikult laulma panna, samas mängib bass lahedaid
käike, trummikomplekt lükatakse korduvalt ümber nagu puuriit ja
lauldakse kõige ilusamaid viisijuppe. Lonerism on tervitatav
vaheldus üha tuimemaks muutuvas elektroonilise muusika maailmas.
5/5
Soovitan: ApocalypseDreams, Why Won't They Talk To Me?
Elephant
