Clark - Iradelphic (IDM)

Kolm aastat peale Totems Flare ilmumist on Clarki uue albumi ootuses latt kõrgele tõstetud. Chris on erandlik tegelane, kellele anti võimalus avaldada debüütplaat enne küpseks artistiks kujunemist ning nüüd, sellesse seisusse jõudnuna, on seljataga üheteistkümne aastane kogemus Warpis ning varamus kuus täispikka albumit. 

Iradelphic ei kulge õnneks täpset sama radapidi, mis eelnevad kauamängivad. Väite tõestuseks on  "Tooth Moves" ja kohe järgi viimaste aastate kaunemaid ambient-radu "Skyward Bruise", mis näitab samuti, et Clark ei taha siiani end raamidesse paigutada.
Iradelphicu headus peitub akustilise kitarri, elektrist pakatavate efektide ja mahedate süntesaatorite kasutamises, millele lisandub mõningane naisvokaal ja loomulikult artisti firmamärk- matsuv trumm. Ja kuigi siinne muusika kulgeb seekord valdavalt üllatusteta, paljud teemad on silmapaistvad pigem tänu soundile endale, mitte rütmilisele või toonilisele ülesehitusele, siis vahel peab hindama ka lihtsust ja Iradelphicus on seda kuhjaha.

4/5

Soovitan: Secret, Ghosted.

allmusic