Elle Varner - Perfectly Imperfect (r`n`b)

Sõnaühend "peavoolu poppmuusika" võib oma kõlalt päris kohutavana paista, kuid ajalugu näitab, et pole siin karta midagi. Kui võtta albumid Fearless ja Channel Orange, siis ei tohiks küll risti ette lüüa ja karta riskida, sest üllatus võib tulla kust iganes.

Sama kehtib ka Täiuslikult Ebatäiusliku kohta, sest ega preili Varner mingi lihtne plika ole. Ometigi sündinud andekate inimeste perre ja koostöös loovate produtsentidega on plaat pandud kõlama mahedalt ja täiskasvanulikult. Jätab lõppkokkuvõttes isegi viimistletuma mulje kui Jazmine Sullivani debüüt. Muidugi on ka siin raske mõista ja aimata, kust läheb piir lauljanna enda ja abimeeste loometöö vahel. Kuid kõik selle varjutab Elle lauluoskus, mis on tuntavalt hea.

Selle kiidulaulu lõppu pean mainima, et üks vajalik ja salapärane element jääb siiski Ellel puudu, nimelt üllatusmoment ning Sound Proof Room ei suuda kõike seda rasket koormat kogu albumi peale kanda.

4/5

Refill

 allmusic

Frank Ocean - Channel Orange (r`n`b)

Channel Orange on vaieldamatult 2012. aasta suurim üllatus ja kõige põrutavamal moel ka parim album. Frank Ocean on pannud koos oma kaassüüdlastega (näiteks The Neptunes) siia muusikasse nii palju õhkavat kehasoojust, kuumi tundepuhanguid ja sosinate erootikat, nii et see ajab kohati päris hulluks. Huvitaval kombel loetakse kogumiku teisest palast välja artisti eelistus omasooliste järele, kuid see ei vähenda albumi võimet mässida kuulaja enda sisse nagu kallima lõhnaga täidetud voodipesu. 

Albumil esinevate palada tase on aga nii kõrge, et keeruline on eristada väga headest silmapaistvaid. Seda raskem on tunnistada, et Frank Ocean jätab mulje, justkui on inimmassidel hea muusikaline maitse. Võibolla ongi. Võibolla on minul väga halb maitse, aga Channel Orange on vaikne, hurmav ja nakkav. Billboardi albumimüügi edetabelis teist kohta ja enimmüüdud R`n`B plaadi positsiooni omanud teos minu blogis tavaliselt nii kõrgele ei küündi.
 

4,53

Soovitan: Sweet Life, Fertilizer, Super Rich Kids.

 Pyramids

allmusic

David Byrne & St. Vincent - Love This Giant (popp)

Lõpuks on Annie Clark, kes peidab end St. Vincenti nime taga, saavutanud muusikaringkondade tähelepanu, mida ta tegelikult väärib. Selleks pidi appi tulema kunagise Talking Headsi liige ja eestvedaja David Byrne, kelle tegemistel muusikakriitikud enam silma peal hoiavad.

Love This Giant on nii harjumatu kõlaga album, et esimesel kümnel kuulamisel ei avaldanud see end minule pea mitte üldse. Kummaliselt plärtsuvad puhkpillid ei sulandu hullumeelsete rütmidega, Byrne tahab kõlada nagu My life in the Bush of Ghost, aga see ei sobi jälle Clarkile, kes oli end eelmisel kahel plaadil tõestanud kõige sirgjoonelisema kiiksuga popi looja. Käärid.

Kokkuvõtvalt on tegemist küll ilusa albumiga, mis on heliliselt silmapaistvam kui Clarki eelmised albumid, kuid mitte nii sisukas ja üllatav. 

4,08

Soovitan: Lazarus.

Who

allmusic