Vist häirib mind jällegi see kliiniline puhtus, mis Väikese Draakoni albumit algusest lõpuni saadab. Elekter on hea küll, kuid miski võiks ju vahel ka kõrva kriipida, miski, mis viitab, et instrumendid ei ole 100% arvuti.
Kuid kõik ülejäänu on siin albumil lihtsalt imeline. Rohkem puhast õhku, päikest, rohelisi niite ning sinist taevast ei ole võimalik muusikasse panna. See plaat on tõeliselt eriline, ja ennekuulmatu- justkui inimesed naudiksid musitseerimist ja helide loomist. Ja ainult sellisest suhtumisest saabki välja kasvada “After The Rain” või Autechre/Pastaca/Väikese Draakoni ristsugutis “Stormy Weather”.
4.5/5
Soovitan:Constant Suprises, Test.
Twice
After The Rain
No comments:
Post a Comment