Seekord ei anna Muusik kvaliteedis kordagi järele. Ja kui, siis nii palju, et loomingust kaob sügavus ja süntesaatoritest elu, kuid tehniline hullus kimbutab pidevalt. Naljakas on tõdeda, et artist sutskab aastast aastasse oma plaatidele kohustuslikud d’n’b/trance/drill’n’bass lood, mille sobivus on tõsiselt kaheldav. Kuid austame siinkohal Mike'i otsust ja las ta elab oma unistustes, et ükskord jõuavad need helid ka Lasnamäe venelaste kõrvu. Peace!
Ja nüüd plaadi esimese poole juurde, mis on erakordne ükskõik, mis teise kuuldud plaadi kõrval. Võibolla on “Meinheld” plaadi parim pala, kuid “Siege of Antioch”, “Octelcogopod” ja “On/Off” ei jää kaugele maha. Viimane on oma sõnumilt U-ziqi lustlikuim üllitis üldse.
Üle pika aja meenutab artist kedagi ja seekord Autechret. Vaikne ja mõnusalt voolav ambient ülienergilise rütmi saatel. Kusjuures trumm elab siin kohati täiesti iseseisvat elu, ega täida oma ülimat rolli saata muusikat rütmiga. U-Ziq-il aga õnnestub käesoleval plaadil äsja kirjeldatu paremini kui Autechrel endal.
Kuigi Billious Paths ei ole nii revolutsiooniline kui Royal Astronomy, siis kokkuvõtlikult lõbusam ja kvaliteetsem kuulamine küll. U-ziq juba naljalt ei eksi.
4,5/5
Soovitan: Meinheld; Octelcogopod; On/Off; My Mengegus.
No comments:
Post a Comment