Beatles elas pärast maailma kuulsaima ansambli näol tegutsemise lõpetamist edasi sooloprojektides. Tundus, et bändi liikmetel jäi viimane sõna ütlemata või ei lasknud ühtsena tegutsemine lihtsalt kõigil oma arvamust avaldada. Kui Lennon läks muusikas veelgi intiimsemaks, Harrison ütles, et kõik peabki saama möödanikuks, siis McCartney paugutab üllatuslikult keeruliste stuudioalbumitega, millest “Ram” jääb tõenäoliselt säravaimaks lindistuseks.
Ram ei ole midagi erilist. Beatles oli seda kõike juba korduvalt teinud, kuid Paul musitseerib vabalt nagu laps, visates efekte ja muusikalisi arenguid igasse palasse. “3 Legs” ei jää meelde ainult oma kiiksuga sõnumiga vaid seda ilmestab ka lahe reversed sämplimine. “Smile Away” annab popmuusikale ilusa täienduse distortion bassiga. Ja neid huvitavaid lahendusi leidub veel.
Kuid, mis siin rääkida efektidest, ilusad meloodiad ja ideed on need, mis teevad sellest plaadist meeldejääva kogumiku.
Ram on üks parimaid plaate, mida ma senise lühikese elu jooksul olen kuulnud.
5/5
Soovitan: Too Many People; Ram On.
No comments:
Post a Comment