Vot selline asi juhtub, kui poisile meeldib sosistada armsamale enne uinumist unelaule taustaks kõlamas Tri Repetae.
Sellist hullust ei ole varem kuulda saanud, ja ei teagi, kas mõju avaldab kaootiline taustamuusika või vokaal, aga vaikne ja rahulik Blake on inspireeriv. Kohati krigiseb muusika nagu Autechre ja kõmiseb justkui Burial, süntesaatorid loovad sekka müragi, kuid alati jääb domineerima lauluhääl ... lauluhääl ... see Jamesi kummitav lauluhääl.
Limit To Your Love on omaette ime oma kummalise bassiga, Give Me My Month üllatab oma intiimsusega, Wilhelms Scream on selle albumi silmapaistvaim pala, milles leiduv müra meeldivalt kõrvu paitab.
Jamesi muusikat kuulates meenub Chris Clark, kes pikka aega oma õiget suunda otsis, mille aastaid hiljem ka leidis. Uuenduslik ja huvitav on James Blake stiil, küll veel pooltoores, kuid eks me tulevikus näe, mis tulevik toob.
allmusic
No comments:
Post a Comment