Esimene tuli, nägi ja võitis. Peamiselt peab siin rääkima südametest. Uudne popp, alternatiivne, vaimukas, ülemeelik ... oli sündinud nn. vaiko-saund.
Lühidalt supernoovadest oli plaadi avalugu ja püsib aastaid hiljemgi Vaiko parimate lugude nimistu esirinnas. See instrumentaalne pala voolab ja areneb meeliülendava süntesaatori sooloni, mis Epliku repertuaaris on üks erakordne juhtum- ta lihtsalt ei salvesta improviseeringuid albumitele vaid katsetab neid laval ning kahjuks tihti ebaõnnestunult.
"Pihtas/põhjas" kannab kuulajani artisti huumorimeelt.
"Pedajas" kõlab justkui ülemeelik Olav Ehala.
"Kosk" esindab Vaikot kui poppmuusika hiiglast.
"Sonetiga" sulpsab helilooja läbi kirjandusklassika sügavale elektroonikasse ning ettekujutuse viljade noppimine kulgeb perfektselt oma nime järgi sürrealismis.
Vaiko Eplik on väga andekas mees ja eks ole käesolev album ka selle kinnituseks. Eesti muusika lähiajaloo firmamärk.
4,5/5
Soovitan: Pihtas/põhjas, Kosk.
No comments:
Post a Comment