Little Screami nime taha kirjutatakse stiiliks indie. Mina isiklikult ei ole sellega nõus, sest Laurel Sprengelmayer oskab laulda ja tema muusika kubiseb varjunditest, üllatab ja sellest peegeldub inimese musikaalne vaist. Need näited on indie kohta liialt äärmuslikud.
Debüüdi kohta on Kuldne Plaat tõeliselt imestusväärne, sest Laurel astub meie ette täiesti küpse artistina ning naisi on alati rõõm maskuliinsel muusikamaastikul tervitada.
Kuldne Lindistus algab Björkilikult, järgneb Arcade Fire, siis lihtsalt pesuehtne lõkkeõhtu folk, Must Pilv on oma meeleolu ja harmoonilise muutusega tõeline maiuspala Broadcasti fännidele, "Guyegaros" on välja rebitud vist vanast Eastwoodi filmist, "Red Hunting Jacket" on Laureli põige Sparksi naiivsesse maailma ning plaadi lõpetab sügav ambient.
Vaikne, naiselik, mitmekesine ja peaaegu laitmatu eksperimentaalne muusika, millest räägitakse kindlasti ka 2011. aasta lõpus.
4/5
Soovitan: People Is Place.
No comments:
Post a Comment