Ilmunud juuni 2009
Tutvusin jaanuar 2011
Tundub nagu Wilco ei eksiks kunagi. Isegi kui mõni piisk tõrva meetünni satub, siis setib see imekombel ning pannkoogid saavad ikka mesimagusaks.
Käesolev album on hea näide sellest, et kui kokku saavad pillimängu valdavad muusikud, siis ei peagi algidee olema teab mis põrutaja. Ja jälle tõestab Wilco, et nemad juba oskavad paladesse nauditavat arengut sisse tuua, olgu see siis tempo, harmoonia või helinivoo muutuse näol.
Wilco alustas kitarrimuusikaga, tegeles siis eksperimentaalse rokiga, segades hulka elektroonilisi helisid, kuid hakkab nüüd tagasi juurte juurde naasma. Samas ei tundu see üldse paha, sest vahepealne ekslemine on Wilco muusika muutnud äärmiselt detailirohkeks.
Mõnus kuulamine.
Soovitan: One Wing
4/5
No comments:
Post a Comment