Big Boy esimene sooloalbumi üks meeldejäävaimaid lugusid oli "You Ain't No DJ", kus räppar Michael Atha tegi nii kõva sõnademängu, et olin esialgu veendunud hoopis Cage ehk Chris Palko järjekordses meistriteoses. Alles videot nähes avastasin, et eksisin. Ja nüüd otsustasin välja kaevata aastatetaguse plaadi, mis kuidagi meelest ei lähe.
Jah, Cage on mees, kes räpib asjadest nii nagu on. Olles ise üles kasvanud Saksamaal sõltlasest ja sõjaväelasest isa käe all. Olles ise narkomaan ja näinud isa tehtud jubedusi ning tema vangi minemist ... Selge see, et Chrisi parim lugu sellel plaadil on "Stripes", mis räägib tunnestest oma isa Bill Murrey vastu. Palun mitte segamini ajada Wes Andersoni lemmiknäitlejaga.
See peaaegu täiuslik album on hea näide valge mehe ülemvõimust ka hip-hop maailmas. Cage'i lüürika on puhas, arusaadav ning ta räägib lugusid vapustava fiilinguga. Muusika on meloodiline, rütmikas, laulev ja pigem positiivse suhtumisega (välja arvatud tekst).
Kuigi plaadi teine osa ei ole nii hea kui esimene, siis ka aastaid hiljem on Põrgu Talv hea kuulamine iga tuju ja ilmaga ka suvel, kevadel ja sügisel. Meistriteos.
Soovitan: Too Heavy for Cherubs, The Death of Chris Palko, Lord Have Mercy .
Soovitan: Too Heavy for Cherubs, The Death of Chris Palko, Lord Have Mercy .
No comments:
Post a Comment