Esimene Eno plaat koostöös Warpiga hakkab sama ilusasti kui lõppeb. Seda, mis toimub vahepealse 14. looga, on raske kirjeldada. Küll liialt monotoonne ja pikk, küll liialt hea ja lühike. Tase kõigub pidevalt. Kogu muusikakompoti päästerõngana paistavad kaks lugu. "Bone Jump"- lugu ebaharilikult häirivas, kuid huvitavas helistikus, millele tiksub alla mõnus midi trumm. "Paleosonic" lendab sama kõrgelt, kuid siinkohal on tegu eksperimentaalse roki ja elektroonika seguga.
Small Craft on a Milk Sea on kohati nagu Scott Walkeri "Tilt" segatuna minimalistliku ambienti ja meloodilise klaverimuusikaga. Kahjuks ei küündita siin tippu üheski nimetatud valdkonnas.
Brian Eno muusika kõrgperiood lõppes 90-datega ja see plaat on selle kurva fakti järjekordne kinnitus.
2,5/5
No comments:
Post a Comment